Mesi aitab köha vastu

Teelusikatäis mett enne magama minekut leevendab lastel köha ja aitab paremini magada vahendab uudistekanal CNN. Hiljutine uuring põhineb lastevanemate hinnangutel selle kohta, mis nende võsukeste haigussümptomeid kõige tõhusamalt leevendas.

Rahvameditsiini peeti kõige paremaks vahendiks võrreldes köharohtude ning üldse ravimata jätmisega. Tõenäoliselt toimib mesi seetõttu, et see katab ja silub ärritunud kurku.

Doktor Ian Paul Pennsylvania Ülikooli Meditsiinikolledžist ütles, et paljud perekonnad tõenäoliselt järgivad uuringu tulemusi ning tõdevad, et vanaemadel oli õigus.

Uurimus avaldati detsembrikuises USA laste ja noorte tervise ajakirjas Archives of Pediatrics and Adolescent Medicine.

Klamüüdia kiirtest

Suurbritannia teadlased on välja arendanud klamüüdia kiirtesti, mis annab tulemuse poole tunni jooksul. 1300 naise hulgas kolmes eri kliinikus läbi viidud testid osutusid odavateks ja efektiivseks, vahendab BBC.

Klamüüdiasse nakatumine ei pruugi kulgeda sugugi sümptomitega, samas kui haigus jääb välja ravimata, võib see tuua kaasa ebameeldivaid tagajärgi kuni viljatuseni välja.

Uue kiirtesti plussiks on see, et proovi vastus võib tulla juba 10 minuti pärast. Ja see tähendab, et naised saavad tulemuse teada juba kliinikus viibides. Vajadusel määrab arst kohe rohud, patsient alustab raviga ning saab võtta viivitamatult ühendust oma partneritega.

Klamüüdia kiirtest näeb välja umbes samasugne nagu rasedustest, näidates tupest võetud proovi järgselt kaht sinist joont positiivse tulemuse korral ning üht sinist joont negatiivse vastuse puhul. Kui test ei toiminud, siis ei ilmu indikaatorile midagi. Naised saavad kasutada testi ilma kõrvalise abita, miks mitte edaspidi ka kodus.

Eestis on klamüüdia üks sagesamaid sugulisel teel levivaid haigusi. Näiteks selle aasta oktoobri seisuga on diagnoositud tervisekaitseinspektsiooni andmetel juba ligi 2000 haigusjuhtu. Klamüüdia tähendab Eestis ka väga olulist viljatuse põhjust. Seega jääb nüüd veel oodata, et klamüüdia kiirtestid millalgi Eestissegi jõuaksid ning laiatarbekaubana poeriiulitel kättesaadavad oleksid.

Raseduseaegne liikumine ning selle mõju lapsele

Emad, kes on raseduse ajal liikuvad saavad ka lapse, kellele meeldib rohkem sporti teha. Ja lapsed, kes sünnivad sügisel on samuti sportlikumad, kirjutavad BBC terviseuudised. Bristoli ülikool viis läbi uuringu 5500 lapse hulgas, kelle vanuseks oli 11 kuni 12 eluaastat, jättis kõravale kõik bioloogilised tegurid. Väljaandes British Medical Journal toodud uurimus tõi välja selle, et liikuva eluviisiga rasedad naised jätaksid tõenäoliselt sportimist ka pärast lapse sündi ja selle tulemusena olid oma lastele heaks eeskujuks ning julgustasid võtma omaks häid harjumusi.

Uuringu juht Calum Mattocks kinnitas, et varajased koolieelsed aastad on lapse arengus väga olulised ja vanemate sportlik eeskuju avaldab positiivset mõju.

Nagu öeldud koguti andmeid 11- kuni 12aastaste laste aktiivsuse kohta, jälgides vähemalt kolme viimast eluaastat ning analüüsides neid andmeid mitme teguri alusel, millest üheks oli emade aktiivsus raseduse ajal. Ja selgus, et ujumise ja reipa kõnniga tegelevate rasedate naiste lapsed olid ka ise 3-4 protsenti liikuvamad.

Teised faktorid nagu näiteks sündimise aastaaeg jäid suhteliselt tahaplaanile. Siiski täheldasid autorid, et lapsed, kes tulid ilmale sügisel võivad olla motiveeritumad spordiga tegelema, sest nad kipuvad olema suuremad, tugevamad ja rohkem arenenud oma klassikaaslaste hulgas.
Tervislike eluviise juurutava Briti Laste Tervise ja Hoolekande Programmi asutaja Paul Sacher ütles, teatavasti kopeerivad lapsed oma vanemate käitumist. Ja see on ilmne just söömis- ja liikumisharjumuste puhul.

Tüsedusvastased ravimid küll toimivad, kuid nende mõju on üsna tagasihoidlik

Rahvusvaheline uudisteajakiri Time kirjutab, et ilmselt ei ole tarvis tsiteerida ühtki teadusuuringut, väitmaks, et mingit kaalulangetamise imerohtu pole olemas. Seda kinnitab ka Briti Meditsiiniühenduse ajakirjas BMJ toodud uuring, mis annab teada, et kui tarvitada maailmas tunnustatud tüsedusvastaseid ravimeid Xenical ja Acomplia - mis muide on retseptiga kättesaadavad ka Eestis - siis need rohud aitavad langetada kaalu umbes 3 kuni 5 kilo aastas. Nagu arvata võib, ei aita selline tagasihoidlik tüsedusvastste rohtude mõju kaotada üleöö vöö kohal olevat punnkõhtu. Uuringu autor Alberta Ülikoolist Raj Padwal ütles, et inimestel tuleb mõista kaalu langetamise keerulisust. Aga tagasihoidlik kaalu langus see ei tähenda veel seda, et tüsedusvastased rohud poleks efektiivsed. Professor Padwali sõnul on arstide ja patsientide ootused ravimi suhtes erinevad. Ülekaalulised patsiendid võivad minna arsti juurde, soovides langetada kaalu 45 kilo või isegi rohkem ja lootes näha välja nagu keskkooli ajal. Samas arstidel on märksa tagasihoidlikumad eesmärgid, mis lähtuvad eeskätt patsiendi tervisest. Tohtrite mõõdupuu järgi võib isegi 5-10% kaalulangust tähendab väga suurt muutust patsiendi tervisenäitajate osas. Ja vähemasti selles mõttes tüsedusvastased ravimid toimivad.

Naiste valu

Rahvusvaheline Valu Uurimise Assotsiatsioon kuulutas välja ülemaailmse naiste valu vastu võitlemise aasta. Meditsiiniuudised kirjutavad, et kroonilist valu kannatab Euroopa täiskasvanud elanikkonnast umbes iga viies, kusjuures naised kannatavad valu veidi rohkem. Kõige vähem esineb kroonilist valu hispaanlastel. Kuut-teist Euroopa riiki hõlmanud uuringu andmetel on kroonilise valu tõttu kaotanud töö 20% patsientidest; unehäireid ja pidevat väsimust esineb pooltel ning 16 protsendi jaoks on valu sedavõrd häiriv, et tekitab isegi surmamõtteid.

Eesti Valu Seltsi presindent Ursula Koorits ütles, et naiste valud on sageli alaravitud, sest kroonilisi valusündroome ei tunta piisavalthästi, samuti võib olla hirm valuvaigistite kõrvaltoimete ees, põhjuseks võivad olla veel kultuurilised ja sotsiaalsed normid, aga ka vaesus, mis takistab arstiabi kättesaadavust.

Valu pole mitte ainult vigastuse või haiguse sümtom, vaid kompleksne bio-psühho-sotsiaalne nähtus. Uuringud on näidanud, et võrreldes meestega kannatavad kroonilist valu naisted sagedamini. Naiste valu on korduv, tugevam, kestvam ning samuti on naiste valulävi madalam.

Meeste tervisenädal

Käesolev nädal on pühendatud meeste terivsele, eeskätt siis meeste ülekaalu probleemidele. Meeste ülekaal on märksa ohtlikum kui mõned lisakilód naiste puusade ümber. Paks kõht mõjutab mehe organismi tervikuna, kusjuures puutumata ei jää ka seksuaaltervis. Lähemalt selgitas Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juhataja, meestearst doktor Margus Punab.
Pikemalt meeste tervisest ja meeste tervisenädalast teisipäevases "Huvitaja" saates kell 10.05.

Liigesekaebused ja tervisesport

Räägitakse, et sport on tervisele kasulik. Samas, küllap on nii mõnigi tervisespordi harrastaja avastanud, et pärast jooksmas käimist või jõusaali külastamist on liigesed valusad ning tervis tundub olevat veel halvem kui enne. Veelgi enam, kuidas saaksid tervisesporti teha liigeseprobleemidega inimesed, kellel näiteks põlved valutavad. Sama puudutab ülekaalulisi, kellel piisab pikemast jalutuskäigust, et liigesed juba valutaks. Nõu annab Spordimeditsiini Sihtasutuse juhataja doktor Mihkel Mardna.

Ka mehed võivad saada rinnavähi

Rahvusvaheline uudisteajakiri Time kirjutab mehest Brian Place, kes ei osanud kahtlustadagi vähki, kui avastas klombi vasaku rinnanibu lähedal. Esialgu arvas mees, et tegu võib olla spordivigastusega, kuna ta tegeleb ragbi mänguga. Mehe perearst ei osanud samuti midagi kõvast tükist rinnus arvata, kuid soovitas sellegi poolest mammograafiat. Nii selguski, et mees põeb rinnavähki.

Väga väike osa diagnoositud rinnavähkidest – vähem kui 1% ilmnevad meestel. Ja kuna meeste rinnavähki esineb nii harva, siis ei teata selle haiguse kohta kuigi palju. Naiste rinnaväki on uuritud ju sadadel tuhandetel patsientidel, meeste haiguse kohta laiemas plaanis uuringud puuduvad. USA rahvusliku vähiinstituudi arsti doktor Larissa Korde sõnul võib siiski meeste puhul toetuda naisuurimuste üldistustele, kuigi konkreetsete soovituste andmine on keeruline.

Ilmselt on kõige kindlam rinnavähi riskifaktor nii naistel kui ka meestel perekondlik taust. Näiteks Briani kaks naissugulast olid suurnud rinnavähki ja kolmas munasaraja vähki. Seega - kuigi suurem osa meestest võib-olla isegi ei kohtu elus sellise mehega, kellel võiks olla rinnavähk, peaksid need meessoo esindajad olema oluliselt valvsamad haiguse sümptoomide suhtes, kelle mitmetel naissugulastel on diagnoositud rinna- või munasarja vähki.

Alkoholi mõju südametervisele

Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamearst professor Margus Viigimaa selgitas, kuidas mõjutab alkoholi tarvitamine südant. Suurtes kogustes alkoholi joomine on igal juhul kahjulik, tingimisi ohutuks võib nimetada vaid 2 joogi (20-30 grammi puhast alkoholi) tarbimist päevas, eelistatuim oleks punane vein.

Ülekaalulisuse "epideemia" on muutunud üleilmseks

Inimesed muutuvad paksemaks igas maailma nurgas, ainsaks võimalikuks erandiks on lõuna- ja ida-Aasia. Umbes pool kuni kolmveerand kõikidest meestest kuuekümne kolmes vaadeldavas riigis olid möödunud aastal ülekaalulised. BBC uudised vahendavad Ameerika Südameliidu väljaandes Circulation ilmunud uuringut, milles osales ligi 170 tuhat inimest, kelle tervist olid hinnanud esmatasandi arstid. Ekspertide sõnul tegid uuringu tulemused neid äärmiselt murelikeks.

Teatavasti kuuluvad ülekaalulised inimesed südamehaiguste, aga samuti II tüübi diabeedi ning mõningate vähivormide avaldumise riskirühma. Ja mida siis uuring täpsemalt näitas. Kanada ja Lõuna-Aafrika juhtisid ülekaaluliste edetabelit, nendes maades oli keskmine kehamassi indeks umbes 29 nii meestel kui ka naistel. Siinkohal tuleb ära märkida, et USA-d selles uuringus ei vaadeldud. Põhja-Euroopas oli meeste keskmiseks kehamassi indeksiks 27 ja naistel 26. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et kehamassi indeks üle 25 tähendab juba ülekaalu.

Teiseks näitajaks, mille järgi inimeste ülekaalu hinnatakse on vööümbermõõt. Ja selgus, et 56% meestest ning 71% naistest kannavad oma keskkoha umber liialt suurt raskust. Uuringu tulemused näitavad, et liigne kehakaal on pandeemiline, sest pool kuni isegi 2/3 üldisest elanikkonnast on ülekaalulised või rasvunud, ütles Beverley Balkau Prantsuse Rahvuslikust Terviseinstituudist. Niisiis pole ülekaal enam ainuüksi USA mure, kus umbes 2/3 ameeriklastest on ülekaalulised ja kolmandik nendest lausa rasvunud.

Ellen Mason Briti Südameliidust ütles, et olukord on traagiline ja irooniline, kuna ühed maailmas nälgivad ja teised arenenud riikides on rasvumise häda lõksus. Samas toonitas Ellen Mason, et ülekaalulisi inimesi ei tohiks ühiskonnas kuidagi stigmatiseerida.

Toidukiusatuste vältimise mõttetu lahing

Püüd loobuda kõikidest headest, kuid paksuks tegevatest toitudest võib lõppkokkuvõttes panna inimesi veel rohkem sööma, kirjutab BBC terviseuudiste internetilehekülg.

Naised, kes püüdsid loobuda šokolaadile mõtlemisest, sõid seda umbes poole rohkem kui need, keda julgustati rääkima oma kiusatusest. Selline tagasilöögi efekt võib kehtida ka suitsetajate puhul, teatavad uuringu autorid Herefordshire’i ülikoolist ajakirjas Appetite.

Projektijuht doktor James Erskine eksperimenteeris 134 tudengiga, paludes neil, kas suruda alla kõik oma mõtted šokolaadi suhtes või rääkida, kui väga nad seda maiust armastavad. Pärast seda tuli tudengitel maitsta kaht eri marki šokolaadi, arvates, et uuringu käigus jälgitakse, kumma šokolaadi kasuks nad otsustavad. Tegelikult jälgisid uurijad hoopis söödud šokolaadi kogust. Naised, kes püüdsid suruda alla oma kiusatust, sõid keskmiselt kaheksa šokolaaditükki, seevastu need, kes rääkisid šokolaadi söömisest võtsid keskeltläbi viis tükikest. Meeste puhul sellist erinevust ei märgatud.

Doktor Erskine ütles, et seda on varemgi täheldatud, et kui mingit mõtet alla surutakse, siis lõppkokkuvõttes mõeldakse selle üle veelgi rohkem. Nüüd on olemas konkreetne näide, kuidas see toimib toidu valiku puhul. Ja parim soovitus nendele, kes soovivad niiöelda patustest toitudest loobuda, on neid mitte täielikult vältida.

Rasvapõletusjoogid versus piim

Poodides on müügil hulk niinimetatud rasvapõletusjooke - fat burnereid, mida soovitatakse ülekaalulistel harrastussportlastel enne treeningut tarvitada. Spordimeditsiini sihtasutuse juhataja dr Mihel Mardna väitel tasuks kalliste rasvapõletusjookide asemel juua pärast trenni hoopis kaks klaasi tavalist piima ja pekid sulavad paremini.

Lihaseid tuleb venitada nii enne kui ka pärast trenni

Esmaspäeviti oleme ikka jaganud soovitusi tervisesportlastele või siis nendele, kes plaanivad spordi tegemisega algust teha. Nõuandjaks on Eesti üks tuntumaid spordiarste, Sprodimedistsiini Sihtasutuse juhataja dr Mihkel Mardna. Täna uurime, kas koolist kehalise kasvatuse tundidest meelde jäänud soojendus- ja venitusharjutused kuuluvad ka täiskasvanud tervisesportlase treeningu juurde. Miks need olulised on.

Tööstress on seotud südameprobleemidega

BBC võrguväljaanne kirjutab, et inimesed, kes naasevad pärast südameatakki stressirohke töö juurde võivad suurema tõenäosusega saada ka teise ataki võrreldes siis nendega, kes asuvad pärast haigust lihtsama töö kallale.

Kanda teadlased jälgisid umbes tuhandet patsienti, kes läksid pärast haigust tagasi tööle. Kuue aasta jooksul kogesid neist rohkem kui 200 inimest südameprobleeme uuesti. Pingelise töö puhul oli tõenäosus taas haigestuda kahekordne.

Ameerika Meditsiini Ühenduse ajakirjas toodud uuring nimetas pingeliseks tööks sellist tegevust, kus on palju tööülesandeid, ent vähe otsustusvõimalusi.

Autorite hinnangul Laval Universityst Quebecis peaks uuringu tulemuste põhjal püüdma vähendada tööpinget nendel patsientidel, kes asuvad täitma oma endiseid ülesandeid pärast südameatakki.

Briti südameliidu õde June Davisoni sõnul on üldteada tõsiasi, et inimesed on suuremas pinges, kui neil puudub kontroll oma tööülesannete üle ning kohustusi tuleb täita palju. Tema sõnu tuleb edasi uurida, kuidas stress ikkagi mõjutab südant ja veresoonkonda. Seni aga saame aidata endid vaid teadvustades pinge põhjuseid ja õppides seda, kuidas stressi olukorras toime tulla.

Puugid on endiselt liikvel

Üleriigilise Perearsti Nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht Lauri Laas kinnitas, et paljusid helistajaid on hammustanud puugid. Siit hoiatus/meeldetuletus, et puugid ründavad endiselt ja ei kao kusagile ka siis, kui talvekuud on soojad.

Reisimeditsiini nõuanded

Selleks, et sügisene puhkusereis soojale maale võiks korda minna, tuleb teatavasti sõltuvalt piirkonnast teha enne ärasõitu läbi vaktsiinikuur ning vajadusel hakata võtma ka maalariavastast ravimit. Aga sellega veel haiguste ennetamine ei piirdu - Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse liige Lembi Põlder soovitab tähelepanu pöörata ka sellele, mida kohapeal süüakse ja juuakse.

Suhtumine toitumiskavadesse

Kuidas suhtuda toitumiskavadesse, mille koostamisega harrastussportlastele tegelevad nii spordiklubid kui ka paljud toitumisele spetsialiseerunud ettevõtted. Ehkki toitumiskava võib aidata ülekaalulistel inimestel oma liigsetest kilodest vabaneda, soovitab Spordimeditsiini sihtasutuse juhataja dr Mihkel Mardna lähtuda pigem paarist lihtsamast põhireeglist, mille järgimine tagab samuti edu.

Tunne vaenlast!

Räägi lastega narkootikumidest!

Oktoobris käib narkoennetuskampaania "Tunne vaenlast!", mis on seekord suunatud täiskasvanutele, julgustades neid end teemaga kurssi viima ning lastega varakult narkootikumidest rääkima. Mida peaks teadma ja kuidas ning millal sellest lastele rääkida, saab lugeda kodulehelt http://narko.ee/. Tervise Arengu Instituudi ennetuskampaania eesmärke selgitas projektijuht Ann Virkus.

Meigitoodete testrite kasutamine

Jumestuskunstnik Katrin Sangla rääkis meigitoodete testrite kasutamisega kaasnevatest võimalikest nakkusohtudest (herpes, bakterid jms.). Kõik testrid peavad olema ühekordseks kasutamiseks ehk näiteks jumestuskreemide proovimiseks peaksid olema spaatlid, mis hiljem kohe ära visatakse. Huulepulkade proovimisest kauplustes soovitas jumestuskunstnik loobuda.

Perearsti juurde pääsemine

Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Lembi Põlder selgitas, milliste probleemidega peaks kiiremas korras tohtriga ühendust võtma, miks ei saa alati telefonitsi oma perearstiga ühendust ning miks tuleks haigeks jäädes broneerida aeg paari-kolme päeva pärast oma perearsti juurde.

Noorsportlase treeningkoormuse jälgimine

Lapsed on sel sügisel käinud koolis juba kuu aega. Kindlasti pole paljud õpilased piirdunud üksnes koolipingi nühkimisega, sest lisaks õppetööle klassiruumis võtavad noored osa ka kehalise kasvatuse tundidest ning paljud noored ka sporditrennidest. Spordimeditsiini sihtasutuse juhataja dr Mihkel Mardna andis nõu, kuidas jälgida noorsportlase treeningkoormust lapsevanemana.

Kiirtoit ei tee kõiki paksuks

Nimetagem seda siis kiirtoiduks või ka rämpstoiduks, kuidas tahame, aga tuleb välja, et mitte igaüks ei lähe seda süües paksuks. Rootsis käimas oleva uurimistöö esialgsete tulemuste põhjal võib väita, et mitte igaüht ei mõjuta energiarikas kuid pahatihti toitainevaene kiirtoit ühtemoodi. Linköpingi Ülikoolis Frederik Nyströmi juhtimisel tehtud katses osales 36 inimest. Pooled neist sõid kuu aega vaid hamburgereid ja muud kioskitoitu ning liikusid võimalikult vähe. Ülejäänud toitusid samal ajal mitmekülgselt ja liikusid nii nagu ikka. Kõigile osalenuile tehti loomulikult ka mitmesuguseid meditsiiniuuringuid, mille põhjal võib juba praegu, enne päris lõplike tulemuste kättesaamist, tõdeda, et katseisikud on ebatervislikuks peetavale toidule ja vähesele liikumusele väga individuaalselt reageerinud. Mõnel kerkis kolesteroolinäit juba kahe nädalaga ohtlikule tasemele ja ka kaal hakkas jõudsalt kasvama. Teistel aga ei paistnud kiirtoit mingeid ainevahetusprobleeme põhjustavat. Enamgi veel, leidus neidki, kellel kas kolesteroolitase või muud tervisenäitajad hoopis paranesid. Nyströmi arvates kõnelevad ta tulemused sellest, et kehakaalu kasvu ja sellest tingitud tervisehädade põhjusi on seni liiga lihtsustatult mõistetud. Ta sõnul on võimalik, et mõne inimese organism suudab toiduenergiat keskmisest paremini soojuseks muundada ja väldib seetõttu ülekaalu teket.

Viirhushaigustesse nakatumine on sagenenud

Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht Lauri Laas ütles, et ilmade jahenedes sagenevad kõned, milles kurdetakse köha, nohu - kõige selle üle, mis on seotud külmetushaigustega. Liikvel on ka kõhugripp, mis ei pruugi kulgeda palavikuga, külla aga põhjustada kerget ülakõhu valu ning oksendamist. Sellisel puhul peaks jääma kodusele režiimile, sööma saiatoite, jooma rohkelt kummeliteed ning sümptomid mööduvad umbes 48 tunni jooksul. Lauri Laasi küsitles Riina Reiman-Männiste.

Unetus tapab

Magada on hea ja tervislik, aga unepuudus võib koguni tappa. Britannias tehtud suur uurimus selgitas välja, et need, kes liiga vähe magavad, surevad teistest kaks korda tõenäolisemalt südamehaiguse tagajärjel. Kümne tuhande briti riigitöötaja kohta ligi paarikümne aasta jooksul kogutud andmetest järeldub, et neil, kes piirdusid öösiti viie või veel vähema unetunniga, kasvas surmaoht teistega võrreldes 1,7 korda ning sealhultas tõenäosus surra südame-veresoonkonna haiguse tagajärjel lausa kahekordistus. Need uurimistulemused näitavad kõnekalt, kui ebatervislik või isegi eluohtlik võib olla liigtormakas kaasaminek tänapäeva tempoka elurütmiga.Uuringus jälgiti 35 kuni 55 aastaste inimeste uneharjumusi aastail 1985 kuni 88 ja uuesti aastail 92 kuni 93, ning aastal 2004 tehti suremusstatistikat. Analüüsis püüti välja sõeluda kõik muud võimalikud riskifaktorid ja just uneharjumused sõelale jätta. Küsitluste järgi tuleb tervelt kolmandikul Briti saarte elanikest sageli ette, et öine uni vältab vähem kui viis tundi. Ameeriklaste seas on selliseid inimesi aga lausa 40 protsenti.

Kaugemat reisi planeerides arvesta terviseriskidega

Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Lembi Põlder soovitab varakult enne reisile minekut tutvuda sihtkoha maa reisimeditsiini soovitustega vaktsineerimiste osas. Sageli on imestel tegemata A- ja B-hepatiidi vastane vaktsineerimine, millesse haigestumine võib olla kaugemates riikides suurenenud ja vajalike vaktsineerimistega tuleks alustada juba poolteist kuud enne reisile minekut. Need vanemad, kes pole oma lapsi vaktsineerinud, peaks tõsiselt kaaluma, kas võtta oma lapsi kaasa piirkondadesse, kus vaktsineerimistega hõlmatus pole piisavalt suur ning säilib oht saada difteeriat või teetanust. Malaaria profülaktikaga tuleb alustada sõltuvalt piirkonnast ja ravimist, kas nädal või päev enne ärasõitu.

Tutvu Tervisekaitseinspektsiooni ülevaatega nakkushaiguste riskipiirkondadest maailmas.

Haigus ja sport

Spordimeditsiini sihtasutuse juhatada dr Mihkel Mardna hoiatab haigena spordi tegemise eest, kuna sellele võivad järgneda püsivad tervisekahjustused, nt müokardiit. Pärast haigust võib pöörduda tagasi kergete treenigute juurde, kui palavikku enam pole, enesetunne on ligilähedane haiguse eelsele seisundile, välised tunnused nagu nohu ja köha on minimaalsed, nohu eritis pole mädane vaid läbipaistev. Kege külmetusega võib teha lihtsamaid venitus- ja võimlemisharjutusi.

Mobiiltelefonide mõju haiglaseadmetele

Kui räägitakse mobiiltelefonide võimalikust mõjust tervisele, siis peetakse tavaliselt silmas neist igapäevaelu nii mugavaks tegevate suhtlemisseadeldistest lähtuva elektromagnetkiirguse otsest toimet inimese organismile. Selle kohta on tehtud päris palju uurimusi ja saadud ka päris mitmesuguseid tulemusi. Aga on veel üks viis, kuidas mobiiltelefoni kiirgus võiks inimese tervist ja ehk isegi elu ohtu seada. See on mobiili mõju teistele elektrilistele seadmetele. Paljudes haiglates ongi juba mobiiltelefonide kasutamisele piirangud seatud. Aga nüüd on valmis saanud üks uus uurimistöö, millest selgub, et uuemat tüüpi mobiiltelefonid kujutavad endist tundlikele meditsiiniseadmetele veel suuremat ohtu kui vanemad moblad. Mis tähendab, et haiglad peaksid asjakohaseid piiranguid veelgi karmistama. Erik van Lieshaut ja ta kolleegid Amsterdami Ülikoolist testisid mobiiltelefonide mõju kuuekümne ühele intensiivraviosakondades laialt kasutuses olevale meditsiiniseadeldisele, nagu näiteks hingamisaparaat või infusioonipump. Selgus, et tervelt kolmandikul juhtudest võis täheldada mobiilisignaalide negatiivset toimet seadeldiste tööle. Muu hulgas tuli ette, et hingamisaparaat seiskus ja kehaväline südamestimulaator hakkas jukerdama. Loomulikult võivad sedasorti häired olla patsiendile äärmiselt ohtlikud. Tuli välja, et kõige hullemini segasid meditsiiniseadeldiste tööd GPRS-signaalid, need on niisugused signaalid, millega telefonid internetti ühenduvad. Teisest küljest, kolmanda põlvkonna mobiilivõrkudes kasutatavad niinimetatud UMTS-signaalid olid ohutumad. Kui GPRS-signaal võis aparaadi tööd häirida tervelt kolme meetri pealtki, siis UMTS-signaal hakkas mõju avaldama alles mõne sentimeetri kauguselt. Van Lieshout leiab, et probleem on tõsine, seda enam, et olemasolevaidki mobiilipiiranguid tihtipeale eiratakse ja suurimate eirajate seas on seejuures arstid.

Siia hakkame nüüd kirjutama

Kirjutama seda, millest Vikerhommiku "Tervist!" rubriigis oleme rääkinud.