Kiirtoit ei tee kõiki paksuks

Nimetagem seda siis kiirtoiduks või ka rämpstoiduks, kuidas tahame, aga tuleb välja, et mitte igaüks ei lähe seda süües paksuks. Rootsis käimas oleva uurimistöö esialgsete tulemuste põhjal võib väita, et mitte igaüht ei mõjuta energiarikas kuid pahatihti toitainevaene kiirtoit ühtemoodi. Linköpingi Ülikoolis Frederik Nyströmi juhtimisel tehtud katses osales 36 inimest. Pooled neist sõid kuu aega vaid hamburgereid ja muud kioskitoitu ning liikusid võimalikult vähe. Ülejäänud toitusid samal ajal mitmekülgselt ja liikusid nii nagu ikka. Kõigile osalenuile tehti loomulikult ka mitmesuguseid meditsiiniuuringuid, mille põhjal võib juba praegu, enne päris lõplike tulemuste kättesaamist, tõdeda, et katseisikud on ebatervislikuks peetavale toidule ja vähesele liikumusele väga individuaalselt reageerinud. Mõnel kerkis kolesteroolinäit juba kahe nädalaga ohtlikule tasemele ja ka kaal hakkas jõudsalt kasvama. Teistel aga ei paistnud kiirtoit mingeid ainevahetusprobleeme põhjustavat. Enamgi veel, leidus neidki, kellel kas kolesteroolitase või muud tervisenäitajad hoopis paranesid. Nyströmi arvates kõnelevad ta tulemused sellest, et kehakaalu kasvu ja sellest tingitud tervisehädade põhjusi on seni liiga lihtsustatult mõistetud. Ta sõnul on võimalik, et mõne inimese organism suudab toiduenergiat keskmisest paremini soojuseks muundada ja väldib seetõttu ülekaalu teket.

Viirhushaigustesse nakatumine on sagenenud

Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht Lauri Laas ütles, et ilmade jahenedes sagenevad kõned, milles kurdetakse köha, nohu - kõige selle üle, mis on seotud külmetushaigustega. Liikvel on ka kõhugripp, mis ei pruugi kulgeda palavikuga, külla aga põhjustada kerget ülakõhu valu ning oksendamist. Sellisel puhul peaks jääma kodusele režiimile, sööma saiatoite, jooma rohkelt kummeliteed ning sümptomid mööduvad umbes 48 tunni jooksul. Lauri Laasi küsitles Riina Reiman-Männiste.

Unetus tapab

Magada on hea ja tervislik, aga unepuudus võib koguni tappa. Britannias tehtud suur uurimus selgitas välja, et need, kes liiga vähe magavad, surevad teistest kaks korda tõenäolisemalt südamehaiguse tagajärjel. Kümne tuhande briti riigitöötaja kohta ligi paarikümne aasta jooksul kogutud andmetest järeldub, et neil, kes piirdusid öösiti viie või veel vähema unetunniga, kasvas surmaoht teistega võrreldes 1,7 korda ning sealhultas tõenäosus surra südame-veresoonkonna haiguse tagajärjel lausa kahekordistus. Need uurimistulemused näitavad kõnekalt, kui ebatervislik või isegi eluohtlik võib olla liigtormakas kaasaminek tänapäeva tempoka elurütmiga.Uuringus jälgiti 35 kuni 55 aastaste inimeste uneharjumusi aastail 1985 kuni 88 ja uuesti aastail 92 kuni 93, ning aastal 2004 tehti suremusstatistikat. Analüüsis püüti välja sõeluda kõik muud võimalikud riskifaktorid ja just uneharjumused sõelale jätta. Küsitluste järgi tuleb tervelt kolmandikul Briti saarte elanikest sageli ette, et öine uni vältab vähem kui viis tundi. Ameeriklaste seas on selliseid inimesi aga lausa 40 protsenti.

Kaugemat reisi planeerides arvesta terviseriskidega

Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Lembi Põlder soovitab varakult enne reisile minekut tutvuda sihtkoha maa reisimeditsiini soovitustega vaktsineerimiste osas. Sageli on imestel tegemata A- ja B-hepatiidi vastane vaktsineerimine, millesse haigestumine võib olla kaugemates riikides suurenenud ja vajalike vaktsineerimistega tuleks alustada juba poolteist kuud enne reisile minekut. Need vanemad, kes pole oma lapsi vaktsineerinud, peaks tõsiselt kaaluma, kas võtta oma lapsi kaasa piirkondadesse, kus vaktsineerimistega hõlmatus pole piisavalt suur ning säilib oht saada difteeriat või teetanust. Malaaria profülaktikaga tuleb alustada sõltuvalt piirkonnast ja ravimist, kas nädal või päev enne ärasõitu.

Tutvu Tervisekaitseinspektsiooni ülevaatega nakkushaiguste riskipiirkondadest maailmas.

Haigus ja sport

Spordimeditsiini sihtasutuse juhatada dr Mihkel Mardna hoiatab haigena spordi tegemise eest, kuna sellele võivad järgneda püsivad tervisekahjustused, nt müokardiit. Pärast haigust võib pöörduda tagasi kergete treenigute juurde, kui palavikku enam pole, enesetunne on ligilähedane haiguse eelsele seisundile, välised tunnused nagu nohu ja köha on minimaalsed, nohu eritis pole mädane vaid läbipaistev. Kege külmetusega võib teha lihtsamaid venitus- ja võimlemisharjutusi.

Mobiiltelefonide mõju haiglaseadmetele

Kui räägitakse mobiiltelefonide võimalikust mõjust tervisele, siis peetakse tavaliselt silmas neist igapäevaelu nii mugavaks tegevate suhtlemisseadeldistest lähtuva elektromagnetkiirguse otsest toimet inimese organismile. Selle kohta on tehtud päris palju uurimusi ja saadud ka päris mitmesuguseid tulemusi. Aga on veel üks viis, kuidas mobiiltelefoni kiirgus võiks inimese tervist ja ehk isegi elu ohtu seada. See on mobiili mõju teistele elektrilistele seadmetele. Paljudes haiglates ongi juba mobiiltelefonide kasutamisele piirangud seatud. Aga nüüd on valmis saanud üks uus uurimistöö, millest selgub, et uuemat tüüpi mobiiltelefonid kujutavad endist tundlikele meditsiiniseadmetele veel suuremat ohtu kui vanemad moblad. Mis tähendab, et haiglad peaksid asjakohaseid piiranguid veelgi karmistama. Erik van Lieshaut ja ta kolleegid Amsterdami Ülikoolist testisid mobiiltelefonide mõju kuuekümne ühele intensiivraviosakondades laialt kasutuses olevale meditsiiniseadeldisele, nagu näiteks hingamisaparaat või infusioonipump. Selgus, et tervelt kolmandikul juhtudest võis täheldada mobiilisignaalide negatiivset toimet seadeldiste tööle. Muu hulgas tuli ette, et hingamisaparaat seiskus ja kehaväline südamestimulaator hakkas jukerdama. Loomulikult võivad sedasorti häired olla patsiendile äärmiselt ohtlikud. Tuli välja, et kõige hullemini segasid meditsiiniseadeldiste tööd GPRS-signaalid, need on niisugused signaalid, millega telefonid internetti ühenduvad. Teisest küljest, kolmanda põlvkonna mobiilivõrkudes kasutatavad niinimetatud UMTS-signaalid olid ohutumad. Kui GPRS-signaal võis aparaadi tööd häirida tervelt kolme meetri pealtki, siis UMTS-signaal hakkas mõju avaldama alles mõne sentimeetri kauguselt. Van Lieshout leiab, et probleem on tõsine, seda enam, et olemasolevaidki mobiilipiiranguid tihtipeale eiratakse ja suurimate eirajate seas on seejuures arstid.

Siia hakkame nüüd kirjutama

Kirjutama seda, millest Vikerhommiku "Tervist!" rubriigis oleme rääkinud.