esmaspäev, 26. november 2007

Raseduseaegne liikumine ning selle mõju lapsele

Emad, kes on raseduse ajal liikuvad saavad ka lapse, kellele meeldib rohkem sporti teha. Ja lapsed, kes sünnivad sügisel on samuti sportlikumad, kirjutavad BBC terviseuudised. Bristoli ülikool viis läbi uuringu 5500 lapse hulgas, kelle vanuseks oli 11 kuni 12 eluaastat, jättis kõravale kõik bioloogilised tegurid. Väljaandes British Medical Journal toodud uurimus tõi välja selle, et liikuva eluviisiga rasedad naised jätaksid tõenäoliselt sportimist ka pärast lapse sündi ja selle tulemusena olid oma lastele heaks eeskujuks ning julgustasid võtma omaks häid harjumusi.

Uuringu juht Calum Mattocks kinnitas, et varajased koolieelsed aastad on lapse arengus väga olulised ja vanemate sportlik eeskuju avaldab positiivset mõju.

Nagu öeldud koguti andmeid 11- kuni 12aastaste laste aktiivsuse kohta, jälgides vähemalt kolme viimast eluaastat ning analüüsides neid andmeid mitme teguri alusel, millest üheks oli emade aktiivsus raseduse ajal. Ja selgus, et ujumise ja reipa kõnniga tegelevate rasedate naiste lapsed olid ka ise 3-4 protsenti liikuvamad.

Teised faktorid nagu näiteks sündimise aastaaeg jäid suhteliselt tahaplaanile. Siiski täheldasid autorid, et lapsed, kes tulid ilmale sügisel võivad olla motiveeritumad spordiga tegelema, sest nad kipuvad olema suuremad, tugevamad ja rohkem arenenud oma klassikaaslaste hulgas.
Tervislike eluviise juurutava Briti Laste Tervise ja Hoolekande Programmi asutaja Paul Sacher ütles, teatavasti kopeerivad lapsed oma vanemate käitumist. Ja see on ilmne just söömis- ja liikumisharjumuste puhul.

teisipäev, 20. november 2007

Tüsedusvastased ravimid küll toimivad, kuid nende mõju on üsna tagasihoidlik

Rahvusvaheline uudisteajakiri Time kirjutab, et ilmselt ei ole tarvis tsiteerida ühtki teadusuuringut, väitmaks, et mingit kaalulangetamise imerohtu pole olemas. Seda kinnitab ka Briti Meditsiiniühenduse ajakirjas BMJ toodud uuring, mis annab teada, et kui tarvitada maailmas tunnustatud tüsedusvastaseid ravimeid Xenical ja Acomplia - mis muide on retseptiga kättesaadavad ka Eestis - siis need rohud aitavad langetada kaalu umbes 3 kuni 5 kilo aastas. Nagu arvata võib, ei aita selline tagasihoidlik tüsedusvastste rohtude mõju kaotada üleöö vöö kohal olevat punnkõhtu. Uuringu autor Alberta Ülikoolist Raj Padwal ütles, et inimestel tuleb mõista kaalu langetamise keerulisust. Aga tagasihoidlik kaalu langus see ei tähenda veel seda, et tüsedusvastased rohud poleks efektiivsed. Professor Padwali sõnul on arstide ja patsientide ootused ravimi suhtes erinevad. Ülekaalulised patsiendid võivad minna arsti juurde, soovides langetada kaalu 45 kilo või isegi rohkem ja lootes näha välja nagu keskkooli ajal. Samas arstidel on märksa tagasihoidlikumad eesmärgid, mis lähtuvad eeskätt patsiendi tervisest. Tohtrite mõõdupuu järgi võib isegi 5-10% kaalulangust tähendab väga suurt muutust patsiendi tervisenäitajate osas. Ja vähemasti selles mõttes tüsedusvastased ravimid toimivad.

teisipäev, 13. november 2007

Naiste valu

Rahvusvaheline Valu Uurimise Assotsiatsioon kuulutas välja ülemaailmse naiste valu vastu võitlemise aasta. Meditsiiniuudised kirjutavad, et kroonilist valu kannatab Euroopa täiskasvanud elanikkonnast umbes iga viies, kusjuures naised kannatavad valu veidi rohkem. Kõige vähem esineb kroonilist valu hispaanlastel. Kuut-teist Euroopa riiki hõlmanud uuringu andmetel on kroonilise valu tõttu kaotanud töö 20% patsientidest; unehäireid ja pidevat väsimust esineb pooltel ning 16 protsendi jaoks on valu sedavõrd häiriv, et tekitab isegi surmamõtteid.

Eesti Valu Seltsi presindent Ursula Koorits ütles, et naiste valud on sageli alaravitud, sest kroonilisi valusündroome ei tunta piisavalthästi, samuti võib olla hirm valuvaigistite kõrvaltoimete ees, põhjuseks võivad olla veel kultuurilised ja sotsiaalsed normid, aga ka vaesus, mis takistab arstiabi kättesaadavust.

Valu pole mitte ainult vigastuse või haiguse sümtom, vaid kompleksne bio-psühho-sotsiaalne nähtus. Uuringud on näidanud, et võrreldes meestega kannatavad kroonilist valu naisted sagedamini. Naiste valu on korduv, tugevam, kestvam ning samuti on naiste valulävi madalam.

teisipäev, 6. november 2007

Meeste tervisenädal

Käesolev nädal on pühendatud meeste terivsele, eeskätt siis meeste ülekaalu probleemidele. Meeste ülekaal on märksa ohtlikum kui mõned lisakilód naiste puusade ümber. Paks kõht mõjutab mehe organismi tervikuna, kusjuures puutumata ei jää ka seksuaaltervis. Lähemalt selgitas Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juhataja, meestearst doktor Margus Punab.
Pikemalt meeste tervisest ja meeste tervisenädalast teisipäevases "Huvitaja" saates kell 10.05.

esmaspäev, 5. november 2007

Liigesekaebused ja tervisesport

Räägitakse, et sport on tervisele kasulik. Samas, küllap on nii mõnigi tervisespordi harrastaja avastanud, et pärast jooksmas käimist või jõusaali külastamist on liigesed valusad ning tervis tundub olevat veel halvem kui enne. Veelgi enam, kuidas saaksid tervisesporti teha liigeseprobleemidega inimesed, kellel näiteks põlved valutavad. Sama puudutab ülekaalulisi, kellel piisab pikemast jalutuskäigust, et liigesed juba valutaks. Nõu annab Spordimeditsiini Sihtasutuse juhataja doktor Mihkel Mardna.

neljapäev, 1. november 2007

Ka mehed võivad saada rinnavähi

Rahvusvaheline uudisteajakiri Time kirjutab mehest Brian Place, kes ei osanud kahtlustadagi vähki, kui avastas klombi vasaku rinnanibu lähedal. Esialgu arvas mees, et tegu võib olla spordivigastusega, kuna ta tegeleb ragbi mänguga. Mehe perearst ei osanud samuti midagi kõvast tükist rinnus arvata, kuid soovitas sellegi poolest mammograafiat. Nii selguski, et mees põeb rinnavähki.

Väga väike osa diagnoositud rinnavähkidest – vähem kui 1% ilmnevad meestel. Ja kuna meeste rinnavähki esineb nii harva, siis ei teata selle haiguse kohta kuigi palju. Naiste rinnaväki on uuritud ju sadadel tuhandetel patsientidel, meeste haiguse kohta laiemas plaanis uuringud puuduvad. USA rahvusliku vähiinstituudi arsti doktor Larissa Korde sõnul võib siiski meeste puhul toetuda naisuurimuste üldistustele, kuigi konkreetsete soovituste andmine on keeruline.

Ilmselt on kõige kindlam rinnavähi riskifaktor nii naistel kui ka meestel perekondlik taust. Näiteks Briani kaks naissugulast olid suurnud rinnavähki ja kolmas munasaraja vähki. Seega - kuigi suurem osa meestest võib-olla isegi ei kohtu elus sellise mehega, kellel võiks olla rinnavähk, peaksid need meessoo esindajad olema oluliselt valvsamad haiguse sümptoomide suhtes, kelle mitmetel naissugulastel on diagnoositud rinna- või munasarja vähki.