Mobiiltelefonide mõju haiglaseadmetele

Kui räägitakse mobiiltelefonide võimalikust mõjust tervisele, siis peetakse tavaliselt silmas neist igapäevaelu nii mugavaks tegevate suhtlemisseadeldistest lähtuva elektromagnetkiirguse otsest toimet inimese organismile. Selle kohta on tehtud päris palju uurimusi ja saadud ka päris mitmesuguseid tulemusi. Aga on veel üks viis, kuidas mobiiltelefoni kiirgus võiks inimese tervist ja ehk isegi elu ohtu seada. See on mobiili mõju teistele elektrilistele seadmetele. Paljudes haiglates ongi juba mobiiltelefonide kasutamisele piirangud seatud. Aga nüüd on valmis saanud üks uus uurimistöö, millest selgub, et uuemat tüüpi mobiiltelefonid kujutavad endist tundlikele meditsiiniseadmetele veel suuremat ohtu kui vanemad moblad. Mis tähendab, et haiglad peaksid asjakohaseid piiranguid veelgi karmistama. Erik van Lieshaut ja ta kolleegid Amsterdami Ülikoolist testisid mobiiltelefonide mõju kuuekümne ühele intensiivraviosakondades laialt kasutuses olevale meditsiiniseadeldisele, nagu näiteks hingamisaparaat või infusioonipump. Selgus, et tervelt kolmandikul juhtudest võis täheldada mobiilisignaalide negatiivset toimet seadeldiste tööle. Muu hulgas tuli ette, et hingamisaparaat seiskus ja kehaväline südamestimulaator hakkas jukerdama. Loomulikult võivad sedasorti häired olla patsiendile äärmiselt ohtlikud. Tuli välja, et kõige hullemini segasid meditsiiniseadeldiste tööd GPRS-signaalid, need on niisugused signaalid, millega telefonid internetti ühenduvad. Teisest küljest, kolmanda põlvkonna mobiilivõrkudes kasutatavad niinimetatud UMTS-signaalid olid ohutumad. Kui GPRS-signaal võis aparaadi tööd häirida tervelt kolme meetri pealtki, siis UMTS-signaal hakkas mõju avaldama alles mõne sentimeetri kauguselt. Van Lieshout leiab, et probleem on tõsine, seda enam, et olemasolevaidki mobiilipiiranguid tihtipeale eiratakse ja suurimate eirajate seas on seejuures arstid.